Kui suur on maksimaalne viiviste ja intresside piir, mida on võimalik võlale lisada?

© Claudius Õigusbüroo

Võlasuhete problemaatika on olnud aktuaalne läbi aegade, erilist tähelepanu saab see valdkond just majanduslikult raskematel aegadel. Käesolevas artiklis käsitleme võlanõuetega seotud temaatikat alates võlasuhte aluseks oleva lepingu sõlmimisest kuni krediidiandja vastutuseni.

Võlasuhe

• Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
• Võlasuhte tekkimise aluseks, laenu võtmise puhul, on üldiselt leping.

Ühe kuu pikkune kõrvalehoidumine lapsele väljamõistetud elatise maksmisest võib olla karistatav

Toimetanud Claudius Õigusbüroo

Kriminaalasjas nr 1-18-5813 esitati isale süüdistus karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 169 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. Nimelt sätestab KarS § 169, et vanema teadva kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Nii näiteks sai isa sissetulekuid, kuid kandis elatiseks 16,02 eurot, kui ka 19 eurot. Süüdistuse järgi varjas isa oma sissetulekuid, mis on käsitatav elatise maksmisest kõrvalehoidumisena. Samuti ei olnud isa töövõimelise inimesena pärast töölepingu lõpetamist teinud mõistlikke jõupingutusi, et saada elatise maksmiseks vajalikku igakuist legaalset sissetulekut.

Pärnu Maakohtu otsusega tunnistati isa süüdi KarS § 169 järgi.

Seadus ei pane perekonnale kohustust anda täisealisele pereliikmele isiklikku hooldust ega hoolitseda abivajaja eest kohaliku omavalitsuse asemel

© Claudius Õigusbüroo

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium selgitas õiguskantsleri Narva linna sotsiaalteenuseid puudutavat taotlust lahendades, et kohalik omavalitsus PEAB ARVESTAMA INIMESTE PÕHIÕIGUSI ning täitma sellele seadusega pandud kohustust TAGADA SOTSIAALTEENUSE OSUTAMINE. Sealjuures tuleb vajalik sotsiaalabi tagada seaduses ette nähtud ulatuses.

Riigikohtule esitatud taotluses palus õiguskantsler tunnistada põhiseadusvastaseks ja kehtetuks kümne Narva linnas sotsiaalteenuste osutamist reguleeriva määruse sätted ja ühe õigustloova akti andmata jätmise. Õiguskantsleri hinnangul ei olnud Narva linn reguleerinud kohustuslikke sotsiaalteenuseid viisil, nagu sotsiaalhoolekande seadus ette näeb. Keelu tõttu astuda üle taotluse piiridest ei tegelenud Riigikohus küsimusega, kas Narva linna määruste aluseks olev sotsiaalhoolekande seadus on kooskõlas põhiseadusega. Sealhulgas ei hinnanud Riigikohus, kas seaduses sätestatu tagab abivajajatele piisava abi ning kas riik on taganud kohalikele omavalitsustele piisava rahastuse sotsiaalteenuste osutamiseks.

Kelle kontole tuleb kanda alaealise lapse elatis? 

Kas elatist võib vähendada peretoetuse võrra? 

Kas lapsele tehtavad kulutused (nt kinopileti) võib elatisest maha arvestada?

© Claudius Law Office

Claudius Õigusbüroo jurist Karina esindas klienti õigusvaidluses, kus lapsega kooselav vanem nõudis alaealise lapse (hageja) nimel elatist, sh elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Lapse teine vanem (kostja) vaidles nõuetele vastu, väites, et tasus elatist hagejale ehk lapsele avatud arveldusarvele, kuid mitte lapsega kooselava vanema kontole ning seda vastavalt suulisele kokkuleppele lapsega kooselava vanemaga. Kõnealusele kontole oli ligipääs vaid lapsel, kuid mitte lapsega kooselaval vanemal. Samuti väitis kostja, et ta andis lapsele ülalpidamist vahetult, näiteks last kinno viies ja piletite eest makstes või lapse trenni eest tasudes. Lisaks taotles kostja elatise vähendamist lapsetoetuse võrra.

Kes on õigustatud osaühingu nimel kandeavaldust esitama, kui juhatuse liige, kes on ka ainuosanik, on tagasikutsutud?

© Claudius Law Office

Näide: osaühingul on ainuosanik isik A, kes on määranud end juhatuse liikmeks koos teise isikuga B, järgneva esindusõiguse piiranguga: äriühingut esindab isik A (ainuosanik) ainuisikuliselt või 2 juhatuse liiget ühiselt, kellest üks on isik A.

Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 168 lg 1 p 3 ja 4 kohaselt osanike pädevusse kuulub: nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine ning kui ühingul ei ole nõukogu – juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine.

ÄS § 33 lg 1 sätestab, et äriregistri kanne tehakse ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Äriregistrile avalduse või muude dokumentide esitamiseks õigustatud isik on kohustatud seda tegema.

Tarbijakäenduslepingu lõppemise erisused - kas käenduslepingut üldse on võimalik ülesse öelda?

© Claudius Õigusbüroo

Levinud on arusaam, et justkui käendusleping on miski, mida ei saagi ülesse öelda ning seda võib Teile kinnitada ka laenuandja.
Ühe VÕIMALUSE annab võlaõigusseaduse § 154, mis sätestab tarbijakäenduslepingu lõppemise erisused.
Tulevase kohustuse tagamiseks sõlmitud TÄHTAJATU tarbijakäenduslepingu võib käendaja igal IGAL AJAL ÜLES ÖELDA.
KUI niisugune leping on TÄHTAJALINE, võib lepingu üles öelda viie aasta möödudes lepingu sõlmimisest.

Kas kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda abivajajalt või tema pereliikmelt tasu sotsiaalteenuse osutamise eest?

© Claudius Õigusbüroo

Eesti Vabariigi põhiseadus (edaspidi PS) sätestab, et perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest, et riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet ja et lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.

Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHK) kohaselt on kohalike omavalitsuste kohustus korraldada sotsiaalteenuseid. See tähendab kohustust tagada vajalikud sotsiaalteenused, selgitada välja inimese abivajadus ning vajadusel osaleda sotsiaalteenuse kulude katmisel.