Lapse ülalpidamise kohustuse nõude aegumistähtaeg ja kohustuse sissenõutavaks muutumine

© Claudius Õigusbüroo

Praktikas puututakse paljudes valdkondades kokku küsimusega kes, mille alusel, millal ja mida õigustatud isik kohustatud isikult nõuda saab. See küsimus võib tõstatuda nii töösuhetes, tarbijalepingutes kui ka eraelus ning perekonnasuhetes. Heauskselt eeldame, et inimesed täidavad üksteisele antud lubadusi ning kokkuleppeid, kuid praktikas peame valmis olema ka vastupidiseks olukorraks. Sellest tulenevalt on oluline teada, millal õigustatud isikul nõudeõigus tekib ja millal lõppeb. Seadus näeb õigustatud isikule ette mitmeid õiguskaitsevahendeid, kuidas oma õigusi maksma panna. Sellegi poolest aeguvad teatud tähtaja möödudes enamik nõuetest. Nõuete aegumise temaatikale keskendub lühidalt ka käesolev artikkel.

© Claudius Õigusbüroo

ASJAOLUD

Isa esitas lapse (hageja) seadusliku esindajana ema (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt kuni hageja täisealiseks saamiseni mõista välja hageja ülalpidamiseks elatise 145 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Samuti palus hageja hüvitada aasta eest enne hagi esitamist elatise maksmata jätmisega tekitatud kahju 1668 eurot (12*139 eurot). Hageja sündis 2009. a ja elab ema nõusolekul alates 2010. a Norra Kuningriigis koos isaga, kes teda ülal peab. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Ta suudab maksta elatist 90 eurot kuus, kuid ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostjal sündis veebruaris 2012 teine laps, kellega ta on kodune, mistõttu ei ole tal sissetulekut. Alates 2012. a juunist saab ta vanemahüvitist 318 eurot 28 senti kuus ja peretoetust, millest peab ülal pidama nii ennast kui ka oma teist last. Lisaks aitavad teda sugulased ja elukaaslane. Kostjal on laenu tasumise kohustus ning kuna ta on hageja isa laenu käendaja, peetakse sageli ka viimase laenumaksed kostja kontolt kinni. Kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hagejal ei ole kahju tekkinud.

Vanema ja lapse suhtlemise kord, sunniraha määramine lapsega suhtlemise võimaldamiseks ja lepitusmenetlus

© Claudius Õigusbüroo

Kohtulahendi täitmisel võivad vastanduda vanemate, s.o kohustatud isiku ja sissenõudja õigused ning huvid. Lapsega suhtlemise asjades lisanduvad neile lapse õigused ja huvid, mis ei pruugi kattuda kummagi vanema omadega. Täitemenetluses sunniraha määramine võib vahetult puudutada kohustatud isiku omandipõhiõigust (põhiseaduses sätestatud (lühend PS) § 32), kuid võib kaudselt mõjutada ka perekonnaelu põhiõigust (PS § 27 lg 1). Teisalt võib lapsega suhtlemise asjades kohtulahendi täitmata jätmine ja selleks sunnivahendite puudumine või kohaldamata jätmine negatiivselt mõjutada lapsest eraldi elava vanema (sissenõudja) perekonnaelu põhiõigust. Sõltumata kohustatud isiku ja sissenõudja õigustest mõjutavad lapsega suhtlemise asjades nii täitemenetlus kui ka sunniraha määramine lapse enda põhiõigust perekonnaelu puutumatusele.

© Claudius Õigusbüroo

Vanemad peavad lapse perekonnanime muutmist otsustades pidama silmas lapse igakülgset heaolu, st lähtuma lapse perekonnanime muutmise üle otsustades lapse huvidest, mitte muudest, sh enda subjektiivsetest kaalutlustest.

Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad ei jõua lapse nime muutmises kokkuleppele, võib kumbki vanem taotleda, et kohus annaks last puudutavas olulises küsimuses otsustusõiguse temale. Sellist taotlust lahendades peab kohus lähtuma esmajoones lapse huvidest, arvestades mh kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus ei otsusta lapse elu puudutavat küsimust vanemate eest, vaid annab ühele vanemale õiguse otsustada seda üksi, s.o ilma teise vanemata. Seejuures tuleb kohtul kaaluda, kas vanem suudab ja soovib vaidlusaluse küsimuse lapse huvidest lähtudes otsustada.

Laste huvides on see, et neil on kaks vanemat, kellel on soov ja võimalused lapsi kasvatada ning perekonnaseadusest tulenevad kohustused. Suhtlemise korra määramise eesmärk on tagada eelkõige lapsele võimalus tunda lahus elavat vanemat ja säilitada lahus elava vanemaga lähedased suhted. Kuigi ka vanema aspektist on suhtlemise korraldamise eesmärk ühest küljest tagada vanemale võimalus tunda oma last ja säilitada või luua temaga isiklikud lähedased suhted, tuleb lapsega suhtlemist reguleerides mh arvestada ka vanema kohustust lapsega suhelda. Suhtlemise korraldamine on vajalik ka selleks, et lapsest lahus elav vanem osaleks lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel. Seega tuleb lapsega suhtlemist reguleerides pidada silmas ka seda, et ühest küljest õigustatud vanem on samas ka kohustatud suhtlemise korda täitma ja osalema lapse arendamisel.

Suhtlemiskord ja jõu kasutamine lapsega suhtlemise korra täitmise tagamiseks

© Claudius Õigusbüroo

Tulenevalt perekonnaseadusest (lühend PKS) on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik. Vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Lapse huvides võib kohus piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise. Kohus võib määrata, et laps suhtleb vanemaga sobiva kolmanda isiku juuresolekul. Kui kolmas isik on valla- või linnavalitsus või eraõiguslik juriidiline isik, määrab valla- või linnavalitsus või juriidiline isik seda ülesannet täitma pädeva füüsilise isiku. Kohus võib lapse huvides lubada kolmandal isikul lapsega suhelda, keelata tal lapsega suhtlemise või seda piirata. Kohus võib asjassepuutuvale isikule panna kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või raskendab lapse kasvatamist. Kohus võib eespool nimetatud meetmeid rakendada ka omal algatusel.

Vanema hooldusõigus ja hooldusõiguse muutused

© Claudius Õigusbüroo

Omades aastatepikkuseid kogemusi vanemate ja laste vaheliste õiguslike suhetega seotud probleemide lahendamisel, panime kokku slaidimaterjali, mis seletab lapsevanematele lihtsalt ja arusaadavalt lahti vanema hooldusõigusega seonduva, sh erinevate mõistete sisu ning ulatuse. Juhul, kui Sa oma küsimustele vastust ei saanud või soovid oma murele meie büroo juristide õiguslikku hinnangut asja lahendamise erinevate võimaluste ja perspektiivide kohta, võta meiega julgesti ühendust!