Elatis ehk alimendid - olulisi Riigikohtu seisukohti

© Claudius Õigusbüroo

 3-2-1-118-12

Vanema töövõime kaotuse tõttu saab vanemalt miinimummäärast väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui vanema varaline seisund ei võimalda lapsele vajalikus suuruses elatist maksta. Kohus saab mõista elatise välja alammäärast väiksemas ulatuses juhul, kui lisaks vanema töövõime kaotusele ei ole tal ka enda varalise seisundi tõttu võimalik maksta elatist alammääras, s.o juhul, kui vanema sissetulek tingituna töövõimetusest ei võimalda täitemenetluse seadustiku kohaselt pöörata sellele sissenõuet sätestatud ulatuses. Kui vanem ei ole täielikult töövõimetu, tuleb arvestada ka tema osalist töövõimet ja hinnata võimalust saada sissetulekut ning maksta sellest elatist. Kui kohustatud vanemal on töövõime kaotusest hoolimata piisavalt muud vara peale kuusissetuleku, mille arvel ülalpidamiskohustust täita, siis ei ole alust jätta temalt välja mõistmata elatise alammäära.

Elatise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi

© Claudius Õigusbüroo

2009. aastal valmis Sotsiaalministeeriumil poliitikaanalüüs „Ühe vanemaga pered: probleemid, vajadused ja poliitikameetmed“ (Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 4/2009; Hede Sinisaar, Piia Tammpuu). Nimetatud analüüsist selgus, et üksikvanemaks on 90% juhtudest ema ja ühe vanemaga peres kasvas Eestis 2007. aastal 34 000 last ehk 13% kõigist lastest. Aastal 2014 on täitemenetluses olevaid elatisnõudeid Eestis üle 12 000. Tänaseks pole olukord oluliselt paranenud. 2015. aasta lõpu seisuga käis täitemenetlus enam kui 8000 elatisvõlgnikust vanema suhtes, kes olid oma lastele võlgu 14,5 miljonit eurot. Tulenevalt perekonnaseadusest on lapse ülapidamise kohustus mõlemal vanemal.

Käesolevas artiklis käsitletakse lühidalt olulisemaid märksõnasid ja asjaolusid seoses lapse ülalpidamiskohustusega. Kuna iga juhtum on individuaalne, palume täiendavate küsimuste korral ühendust võtta Claudius Õigusbüroo juristiga.

Parkimistrahv, viivistasu otsus - sain „trahvi“?

© Claudius Õigusbüroo
Viimasel ajal on Claudius Õigusbüroo poole pöördunud mitmeid kliente, kes on oma sõiduki parkinud eraparklasse ning saanud eraparkla mõne parkimistingimuse väidetava rikkumise tõttu parkimiskorraldajalt „trahvi“. Enamikul juhtudel on taoline „trahv“ saadud parkimistasu maksmata jätmise eest. Eraparklas parkimistingimuste väidetava rikkumise puhul pole sõidukijuhile parkimiskorraldaja poolt aga mitte määratud „trahv“, vaid hoopiski leppetrahv.

Kuna eraparklaid, parkimistingimusi ja -lepinguid ning parkimistingimuste rikkumisega sõidukijuhile kaasneda võivaid „trahve“ puudutav on jätkuvalt ühiskondlikult aktuaalne, anname ülevaate olulisemast parkimisega seonduvast. Samuti toome välja, mida „trahv“ endast kujutab.