Lapse ülalpidamisnõue vanavanemate vastu ehk asenduskohustus

© Claudius Õigusbüroo

Tulenevalt kehtiva perekonnaseaduse § 97 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps või laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohustatud isik võib vabaneda ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, kuid vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

© Claudius Õigusbüroo

2007. a. sõlmisid ema ja isa kompromissi, millega leppisid kokku alaealiste lastega suhtlemise korra ning mille kohaselt määrati laste elukohaks ema elukoht. 1. juulil 2010. a. jõustus uus perekonnaseadus (PKS), mille järgi juhul, kui enne PKS jõustumist oli kohus lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha, loeti alates PKS jõustumisest vanema hooldusõigus kuuluvaks vaid vanemale, kelle elukoha oli kohus lapse elukohaks määranud. Samal aastal, mil jõustus uus PKS, kolis ema lastega elama Rootsi. 2012. a. esitas isa Eestis maavalitsusele avalduse, milles palus kanda rahvastikuregistrisse tema hooldusõigust tõendavad andmed laste kohta. Maavalitsus jättis avalduse rahuldamata. Isa esitas kaebuse halduskohtusse. Halduskohus ja hiljem ka ringkonnakohus jätsid isa kaebuse rahuldamata. Isa esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtusse. Riigikohus tühistas Tallinna halduskohtu ja Tallinna ringkonnakohtu otsused ning saatis asja uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

© Claudius Õigusbüroo

Eesti ühiskonnas levivate traditsiooniliste soorollihoiakute järgi tehakse selget vahet meeste ja naiste rollidel. Viimase järgi peetakse lapse peamiseks hooldajaks ema ning isa käsitletakse pigem ema abilisena, sest usutakse, et ema ja lapse vahel on eriline side. Kui lastekasvatamine on naiste ülesanne, siis meeste kohustus on perele majandusliku kindlustunde pakkumine – seda ka lahutuse või lahkumineku järgselt. Eestis on levinud nn „puhta lahkumineku“ mudel, mille järgi vanemad omavahel ei suhtle ning lahuselava vanema - kelleks reeglina on isa – ja lapse omavahelist suhtlemist püütakse hoida minimaalsena. Mehelt oodatakse peamiselt elatise maksmist ning ema otsustada on see, kas ja kui palju lahuselav isa saab lapse elus pärast lahkuminekut muul viisil osaleda. (Lahuselavad isad Eestis – isa ja lapse vahelise piiratud suhte kontekstis. Magistritöö. Mari-Liis Huul. Tallinna Ülikool 2013)

© Claudius Õigusbüroo

Riigikohus leidis lahendis number 3-2-1-179-12, et Eesti kodanikust (samas kehtib sama põhimõte ka mis tahes teise EL-i liikmesriigi kodaniku kohta) töötajal, kelle tööandja on töölepingust tulenevate töökohustuste täitmiseks lähetanud muusse EL-i liikmesriiki, on õigus saada töölepingus kokkulepitust või nn koduriigi seadusandlusest tulenevast kõrgemat töötasu, kui lähetusriigis kehtib eelnimetatud õiguse allikatest tulenevast kõrgem töötasu miinimummäär. Sama kehtib ka juhul, kui lähetusriigis on selles töövaldkonnas sõlmitud mõni üldkohalduv kollektiivleping, mille alusel on määratud töötajatele fikseeritud minimaalne töötasu määr, mis on kõrgem lähetatud töötaja ja lähetava tööandja poolt sõlmitud lepingus sätestatust või lähetava riigi seadusandlusest tulenevast miinimumtöötasust.

© Claudius Õigusbüroo

Tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) ning äriseadustik (edaspidi ÄS) määratlevad äriühingu juhatuse liikme vastutuse ulatuse, mille kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju äriühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. ÄS kohaselt juhatuse liige on kohustatud täitma oma kohustusi äriühingus korraliku ettevõtja hoolsusega, mis on justkui indikaator, mille abil määratakse, kas juhatuse liige peaks vastutama oma tegevusest tulenevate tagajärgede eest. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta suudab ära tõendada, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega ning seeläbi oli tema tegevusega seotud kahju tekkimine äririskiga kaasnev nähtus (näiteks äririski realiseerimisel tekkinud maksejõuetus või likviidsuskriis). Samuti vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta on äriühingu juhatuse koosolekul või üldkoosolekul ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele või selle otsuse vastu hääletanud ning see on kantud protokolli.

© Claudius Õigusbüroo

Vanema õiguste määramine ja lapsega suhtlemise korraldamine on hagita perekonnaasjad.

Claudius Õigusbüroo juhib tähelepanu, et uus perekonnaseadus (RT I 2009, 60, 395, jõustumine 01.07.2010) tõi eesti õigussüsteemi sisse hooldusõiguse mõiste.

Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused

© Claudius Õigusbüroo

Perekonnaõigus on üks isiklikumaid ja keerulisemaid valdkondi, sest omab peale õiguse otsest kokkupuudet ka psühholoogiaga, eelkõige emotsioonidega. Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest.