Elatis asenduskoduteenusel viibivale lapsele, vanema varalise seisundi arvestamine elatise määramisel, elatise vähendamine alla miiniummäära

© Claudius Õigusbüroo

Tsiviilasjas 2-16-100215 selgitas kolleegium asenduskoduteenuse rahastamise põhimõtteid ja eesmärki ning võimalust vähendada elatise summat alla miinimummäära seetõttu, et laps viibib asenduskoduteenusel.

Nimetatud kaasuses Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, eestkostja) esitas laste nimel Pärnu Maakohtule laste isa ja ema vastu maksekäsu kiirmenetluse avaldused, milles palus iga lapse kasuks kummaltki vanemalt välja mõista elatise 200 eurot kuus. Vanemad esitasid maksekäsu kiirmenetluse avaldustele vastuväited ning nõuded anti üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Vanema isiklik ärakuulamine ühise hooldusõiguse lõpetamise asjas vanema vangistuses viibimise puhul

© Claudius Õigusbüroo

Tsiviilasjas nr 2-17-507 selgitas tsiviilkolleegiumi kogu koosseis vanema isikliku ärakuulamise sisu ühise hooldusõiguse lõpetamise asjas.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (lühend - TsMS) kohaselt vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. Vanemate ärakuulamise korraldamisel arvestab kohus sellega, kas vanem on olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne.

Lapse õigusvastasest äraviimisest või kinnihoidmisest

© Claudius Õigusbüroo

Claudius Õigusbüroo juristid Keiu Roosimägi ja Andrei Antosijev esindasid klienti edukalt kaasuses, kus ameeriklasest isa ja eestlannast ema abielust sündinud laps elas vanematega vaheldumisi Ühendriikides ja Eestis. Vanemad lahutasid ja laps läks tagasi Ameerikasse 2016. aasta keskel, et käia seal koolis ja elada koos isaga.

Laps tuli juunis 2017 Eestisse suvevaheajaks ema külastama, aga augustis 2017 teavitas ema e-kirjaga isa, et laps jääb vaatamata vanamate kokkuleppele, et laps naaseb Ühendriikidesse peale suvepuhkust ema juures, Eestisse ja läheb Eestis kooli. Samuti alustas ema Eestis menetluse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja emale üleandmiseks. Üheski suvevaheajale eelnenud kirjas ei vihjanud ema soovile, et laps jääks peale vaheaega elama Eestisse. Seega ei olnud isal last Eestisse saates alust arvata, et laps ei tule tagasi USAsse. Laps kirjutas omakäeliselt Kohtule, et peab end ameeriklaseks.

Ainuüksi peretoetuste maksmise fakt ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära

© Claudius Õigusbüroo

Tsiviilasjas nr 2-16-119058 käsitles tsiviilkolleegiumi kogu koosseis lapsetoetuse maksmise arvestamist elatise vähendamisel alla miinimummäära. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi asja lahendanud kolmeliikmeline koosseis andis 1. novembri 2017. a määrusega asja lahendada kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.

Alates 1. juulist 2010 kehtiva perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Sellest tulenevalt saab 1. juulist 2010 alaealise lapse elatisenõude esitada kohtusse hagejana laps, keda esindab esmajoones tema hooldusõiguslik vanem.

Avalikkuse huvi olemasolu määrab suuresti ka see, kes on kajastatav inimene oma elualalt

© Claudius Õigusbüroo 

Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 10 kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus sisaldab vabadust oma arvamusele ning vabadust saada või levitada teavet ja mõtteid ilma ametivõimude sekkumiseta, sõltumata riigipiiridest.

Lisaks sellele sätestab Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi ka PS) § 45 igaühe õiguse vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni nii sõnas, trükis, pildis kui muul viisil. Eesti põhiseaduse kontekstis on rõhutatud, et sõnavabadus on tähtis eeldustingimus ka mitme muu õiguse ning vabaduse sisuliseks, asjakohaseks toimimiseks ja kaitseks: valimisõiguse, mõtte-, süüme-, ühinemisvabaduse, informatsioonilise enesemääramise, privaatsuse, loomevabaduse. Loetelu saaks jätkata. Tähtis on mõista, et väljendusvabadust tuleb sisustada Euroopa kultuuri- ja õigusruumis tunnustatud demokraatia arusaamade ja praktika valguses.

Üldreeglina on võlatunnistuse eesmärk lihtsustada võlasuhte sisu

© Claudius Õigusbüroo

Võlaõigusseadus annab meile võlatunnistuse definitsiooni: võlatunnistus on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Väga tihti kasutatakse võlatunnistusi just kiirlaenuettevõtete lepingute ärimehhanismina (konstitutiivseid võlatunnistusi, millest on täpsemalt juttu allpool ning mille eesmärk on saavutada suuremat kasu laenu võtnud inimese arvelt kui seadus lubab laenu arvelt). Võlatunnistuse aktuaalsust kirjeldab hulgaline Riigikohtu lahendite hulk ja asjaolu, et igasuguste rahaliste kohustuste tarbeks rakendatakse üldjuhul just võlatunnistust, kuigi sisuks võiks olla ka mis tahes muu kohustus kui rahaline.

Last hooldava lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustus ja ema ülalpidamine lapse sünni korral

© Claudius Õigusbüroo

Last hooldava lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustus

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 72 kohaselt kui lahutatud abikaasa ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda, võib ta teiselt lahutatud abikaasalt nõuda endale ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Ülalpidamise suurus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud abikaasa tavapärasest eluvajadusest lähtudes ning arvestades ka abikaasade varalist seisundit ja elutingimusi abielu ajal. Kohus võib jätta abikaasade senise varalise seisundi arvesse võtmata või arvestada seda ainult teatud ajavahemikku silmas pidades, kui senisest varalisest seisundist lähtumine kogu ülalpidamiskohustuse ajal ei oleks abielu kestust ning majapidamise ja sissetuleku hankimise korraldust arvesse võttes mõistlik.