Külastage meie kontorit
Mäealuse tn 2/1, Tallinn
Saatke meile e-kiri
info@claudiuslaw.com
© Claudius Õigusbüroo
Võlasuhete problemaatika on olnud aktuaalne läbi aegade, erilist tähelepanu saab see valdkond just majanduslikult raskematel aegadel. Käesolevas artiklis käsitleme võlanõuetega seotud temaatikat alates võlasuhte aluseks oleva lepingu sõlmimisest kuni krediidiandja vastutuseni.
Võlasuhe
© Claudius Õigusbüroo
Levinud on arusaam, et justkui käendusleping on miski, mida ei saagi ülesse öelda ning seda võib Teile kinnitada ka laenuandja.
Ühe VÕIMALUSE annab võlaõigusseaduse § 154, mis sätestab tarbijakäenduslepingu lõppemise erisused.
Tulevase kohustuse tagamiseks sõlmitud TÄHTAJATU tarbijakäenduslepingu võib käendaja igal IGAL AJAL ÜLES ÖELDA.
KUI niisugune leping on TÄHTAJALINE, võib lepingu üles öelda viie aasta möödudes lepingu sõlmimisest.
© Claudius Õigusbüroo
Võlaõigusseadus annab meile võlatunnistuse definitsiooni: võlatunnistus on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Väga tihti kasutatakse võlatunnistusi just kiirlaenuettevõtete lepingute ärimehhanismina (konstitutiivseid võlatunnistusi, millest on täpsemalt juttu allpool ning mille eesmärk on saavutada suuremat kasu laenu võtnud inimese arvelt kui seadus lubab laenu arvelt). Võlatunnistuse aktuaalsust kirjeldab hulgaline Riigikohtu lahendite hulk ja asjaolu, et igasuguste rahaliste kohustuste tarbeks rakendatakse üldjuhul just võlatunnistust, kuigi sisuks võiks olla ka mis tahes muu kohustus kui rahaline.