Claudius Õigusbüroo | Võlasuhted ja intressid

Kui suur on maksimaalne viiviste ja intresside piir, mida on võimalik võlale lisada?

© Claudius Õigusbüroo

Võlasuhete problemaatika on olnud aktuaalne läbi aegade, erilist tähelepanu saab see valdkond just majanduslikult raskematel aegadel. Käesolevas artiklis käsitleme võlanõuetega seotud temaatikat alates võlasuhte aluseks oleva lepingu sõlmimisest kuni krediidiandja vastutuseni.

Võlasuhe

• Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
• Võlasuhte tekkimise aluseks, laenu võtmise puhul, on üldiselt leping.

Leping

• Leping on tehing kahe või enama lepingupoole vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
• Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
• Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

Laenuleping. Krediidileping. Krediidivahendusleping. Tarbijakrediidileping.

• Laenuleping on leping, millega kohustub laenuandja andma laenusaajale rahasumma või asendatava asja ehk laenu, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
• Krediidileping on leping, millega krediidiandja kohustub andma teise isiku krediidisaaja käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
• Krediidivahendusleping on leping, millega krediidivahendaja kohustub oma majandus- ja kutsetegevuses vahendama teisele isikule tasu eest krediiti või osutama krediidilepingu sõlmimise võimalusele või kohustub krediidiandja jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid krediidiandja nimel ja arvel sõlmima.
• Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Tarbijakrediidilepingule esitatavad nõudmised

Tarbijale tuleb anda võimalus võrrelda erinevaid pakkumisi, et ta saaks kõiki asjaolusid arvesse võttes teha otsuse sõlmida tarbijakrediidileping. Selleks esitab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale mõistliku aja jooksul, enne kui tarbija on sõlminud lepingu või seotud oma pakkumusega, püsival andmekandjal Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel krediidiandja poolt pakutavatele lepingutingimustele ning vajaduse korral tarbija eelistustele ja tema poolt esitatud teabele tuginedes järgmised andmed:

• krediidiandja nimi ja aadress;
• krediidi liik;
• kasutusse võetav krediidisumma või krediidi ülempiir;
• krediidi kasutusse võtmise tingimused;
• tarbijakrediidilepingu kestus;
• põhisumma, intressi ja mis tahes muude tasude summa tagasimaksete arv ja sagedus teabe esitamise aja seisuga ning vajaduse korral erineva intressimääraga laenujääkide puhul see, milliste tarbijakrediidilepingust tulenevate maksete katteks tarbija tehtud tagasimakset arvestatakse;
• kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma;
• intressimäär aasta kohta ja selle kohaldamise tingimused. Kui tegemist on fikseerimata intressimääraga, esitab krediidiandja selle muutumise ajavahemikud, tingimused ja korra. Kui intressimäär sõltub alusintressimäärast, esitatakse esialgse intressi suhtes kohaldatav alusintressimäär. Kui eri juhtudel kohaldatakse erinevaid intressimäärasid, esitatakse eespool nimetatud teave kõigi kohaldatavate intressimäärade kohta;
• krediidi kulukuse määr aasta kohta;
• hoiatus tasumata maksetest tulenevate tagajärgede kohta;
• kohaldatav viivise aasta- ja päevamäär maksetega viivitamise korral ja selle kohandamise kord ning vajadusel viivituse korral hüvitamisele kuuluvad kulud;
• taganemisõiguse olemasolu või puudumine;
• krediidi ennetähtaegse tagastamise õigus ja vajaduse korral teave, mis käsitleb krediidiandja õigust saada hüvitist ning hüvitise arvutamise viisi;
• tarbija õigus saada viivitamata ja tasuta teavet tema krediidivõimelisuse hindamiseks kasutatud andmete kohta;
• tarbija õigus saada nõudmise korral krediidiandjalt tasuta tarbijakrediidilepingu projekti koopia.

Kohustuse täitmise aeg ja sissenõutavus

• Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
• Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel.
• Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

Intress ja viivis võlasuhtes

• Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
• Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Krediidi kulukuse määr

• Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel.’
• Krediidi kulukuse määra arvutamisel kindlaks määratav krediidi kogukulu tarbijale ei sisalda kulusid, mida tarbija peab tasuma lepingust tulenevate kohustuse rikkumisel.

Krediidi kulukuse määra ülempiir

• Tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel.
• Tarbijakrediidilepingu tühisuse tuvastamise korral maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi vastavalt intressimäärale, mis on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Sissenõudmiskulude hüvitamine tarbija poolt

• Lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Sellist hüvitist on õigus nõuda ainult juhul kui tarbijale on saadetud enne vähemalt üks tasuta meeldetuletus.
• Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
• Juhul kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot, siis on sissenõudmiskulude hüvitis kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.
• Juhul kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro, siis on sissenõudmiskulude hüvitis kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.
• Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.
• Sissenõudmiskulude hüvitist maksma kohustatud tarbija võib nõuda selle vähendamist. Sissenõudmiskulude hüvitise vähendamisel võetakse muu hulgas arvesse tarbija kohtuväliselt esitatud vastuväiteid nõude suhtes või varasemat nõude tunnistamist.

Aegumine ja aegumistähtaeg

• Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist aegub seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
• Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
• Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
• Kui kohustatud isik rikkus oma kohustust tahtlikult, on aegumistähtaeg kümme aastat.

Aegumise katkemine ja peatumine

• Aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, mis võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.
• Aegumist ei loeta katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega.
• Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Aegumist ei loeta katkenuks, kui täitedokumenti ei võeta täitmiseks.
• Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.
• Hagi esitamisega on võrdsustatud: nõude esitamine pankrotimenetluses; avalduse esitamine hagi tagamiseks enne hagi esitamist, kui see avaldus rahuldatakse; avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses.
• Nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega.
• Kohtumenetluse peatamise korral lõpeb nõude aegumise peatumine kolme aasta möödumisel poolte või kohtu poolt viimase protsessitoimingu tegemisest. Menetluse jätkamisel peatub aegumine uuesti.
• Aegumine peatub ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täiendav tähtaeg täitmiseks.
• Aegumine peatub, kui õigustatud isik ei saa aegumistähtaja viimase kuue kuu jooksul vääramatu jõu tõttu oma õigusi kohtus või muul seaduses sätestatud viisil kaitsta. Aegumise peatumine lõpeb, kui lõpeb vääramatu jõu mõju.
• Kui piiratud teovõimega isikul ei ole seaduslikku esindajat, peatub tema nõuete ja tema vastu suunatud nõuete aegumine kuni isiku teovõimeliseks saamiseni või talle seadusliku esindaja määramiseni.
• Nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub.
• Õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral on aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni.
• Aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka.

Kohtumenetlus

• Kui nõue on aegunud, siis õiguslikuks tagajärjeks on kohustatud isiku võimalus keelduda nõude täitmisest ning kohtuhagi puhul esitada kohtus aegumise vastuväide. Aegumistähtaja möödumine ei tähenda aga seda, et nõuet ei saaks Teile enam esitada.
• Kohtumenetluses ei tohi kõrvalnõuded nagu intressid ja viivised ületada põhinõuet. Menetluskulud ei ole kõrvalkulud, seega jäävad vastavast arvestusest välja.
• Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuludeks on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
• Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv.
• Asja läbivaatamise kuludeks on näiteks tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.
• Kohtuvälised kulud on näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
• Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud.
• Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Krediidiandja tegevus ja järelevalve

• Krediidiandja tegevuse üle teeb järelevalvet Finantsinspektsioon vastavalt Finantsinspektsiooni seaduses ja Krediidiandjate ja -vahendajate seaduses sätestatule.
• Krediidiandja eksimine Krediidiandjate ja –vahendajate seaduses sätestatu vastu võib viia krediidiandja tegevusloa kehtetuks tunnistamiseni.
• Tegevusloa võib tunnistada kehtetuks kui krediidiandja või -vahendaja on rikkunud krediidilepingu või tarbijakrediidilepingu sõlmimisele või täitmisele kehtestatud nõudeid, sealhulgas tarbija krediidivõimelisuse hindamisele, tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse aastamäärale, krediidilepingust tulenevate kõrvalnõuete esitamisele kehtestatud nõudeid, või kauplemisvõtetele kehtestatud nõudeid.