Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Poolte võrdsus tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemis peavad õigusliku vaidluse pooled omama võrdseid õigusi. Privaatautonoomia väljendub eelkõige isiku vabaduses valida – kellega, millist liiki ning millistel tingimustel tehinguid teha.

Eraõiguse valdkonda kuuluvad tsiviilõigus, kaubandusõigus ja tööõigus. Tsiviilõigus on eraõiguse kõige mahukam osa. Kõik tsiviilõiguse normid jagunevad viide ossa: tsiviilõiguse üldosa, perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus ja võlaõigus. Tsiviilseadustiku üldosa sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted ning on kohaldatav perekonna- ja pärimisseaduse, asja- ja võlaõigusseaduse ning äriseadustiku üldosana. Erialases kirjanduses on tsiviilseadustiku üldosa seadust nimetatud ka eraõiguse põhiseaduseks.

Kaubandusõigus reguleerib äriühingute loomist ja tegevust, ärinime ja kaubamärki, pangandust, reklaami, konkurentsi, börsindust, väärtpabereid, kindlustust, raamatupidamist, maksejõuetust, kaubanduslikku meresõitu ja paljusid teisi majandustegevusega seonduvaid küsimusi. Kaubandusõigus jaguneb: äriühinguõigus, konkurentsiõigus, pankrotiõigus, väärtpaberiõigus.

Tööõigus reguleerib tööandja ja töövõtja vahelisi, enamasti töölepingust tulenevaid suhteid.

Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad tähtsamate harudena riigiõigus, haldusõigus ning karistusõigus.